KAKAOPUU
Kakaopuu on suhteliselt väike, 4-8 meetri kõrgune igihaljas puu. Tema kasvukohad on soojad ja väga niisked. Kuna ta vajab varjulist paika, pole tema pärast tarvis vihmametsi maha raiuda. Pigem on temaga tüli lagedal maal, kus talle tuleb mõni kõrgekasvuline avara lehestikuga rohttaim, nagu banaan või maniokk, varjuks istutada. Suurtes istandustes kasvatatakse neid siiski väljadel, kuna vilju tuleb korjata käsitsi ja metsas on seda raskem teha. Väljadel kasvatamine aga pole kahjuks nii saagirikas, sest kakaopuu õite tolmutamiseks vajalik imetilluke surusääsklane eelistab elupaigana maapinnale kogunevat kõdunevat lehekihti, mida on aga rikkalikult just vihmametsades.
Kakaopuu õied ja viljad asetsevad kobarates jämedatel okstel ja tüvedel. Vilja hüütakse ka kaunaks. See on ovaalne, 15-20 cm pikk ja 8-10 cm lai. Valmides küpseb kaun rohelisest kollaseks, siis oranžiks, edasi punaseks, lillaks ja lõpuks pruuniks. Saagi koristamine on tülikas, kuna kõik viljad puul ei valmi üheaegselt. Ühtedel andmetel koristatakse saaki kaks korda aastas, teistel andmetel tuleb vilju korjata aastaringselt. Valminuna kaalub kakaopuu vili u 500 grammi. Seda ümbritseb 3 cm paksune koor. Vili sisaldab 20-50 seemet, mida harilikult kutsutakse ubadeks.
Ube omakorda ümbritseb valge säsi. Oad on alguses valkjad, kuid kuivades omandavad punaka või lillaka tooni. Erandiks on haruldased oad, mis jäävadki valgeks ja millest saadav kakao on peenema maitsega. Ube ümbritsevat säsi kasutatakse mõnedel maadel värskendava joogi valmistamiseks.